SÁMI ÁLBMOTBEAIVI

Lihkku beivviin!

Romssa politiijaguovllus álggahii Rita Thomassen Stáda Mánáidviesus barggu dahkat sámi álbmotbeaivvi ávvubeaivin iežas politiija-bargoskihppáriida.

Publisert Sist oppdatert

− It dárbbaš leat sápmelaš ovddidit sámi giela ja kultuvrra. Buohkat sáhttet leat kulturguoddit minguin fárrolaga, dadjá Rita Thomassen Politiforumii.

Stáda Mánáidviesu earenoamášráđđeaddi Romssas háliidii sámi álbmotbeaivvi čalmmusteami iežas bargobáikkis, ja fuolahii dan dihte ahte kantiinas lei čiŋahuvvon leavggaiguin ja máŋga mehtera guhku gáhkkobevddiin. Čiegas ledje guokte gávtti čájáhussan, ja máŋggas čájehedje beroštumi gávttiid iešguđetláganvuhtii ja báikegullevašvuhtii.

− Mun lean ožžon nu ollu buriid máhcahagaid čalmmusteapmái. Dušše positiivvalaččat. Go lea 30 jagi áigi go Romsa álggii čalmmustahttit beaivvi, de lei buorre ahte beasaimet čađahit oktasaš ávvudeami dán jagi. Lei áigi ahte mis lei dakkár ávvudeapmi, dadjá Thomassen.

Beaivválaččat son bargá heivehemiin ja sámi mánáid ja hearkkes rávisolbmuid čuovvolemiin politiijaguovllu mánáidviesuin. Čalmmustahttima bokte háliidii son movttidahttit bargoguimmiid čalmmustahttit sámi gelbbolašvuođa ja sáhkkiivuođa. Dasa lassin son áŋgiruššá dásseárvosaš bálvalusaide, ja su mielas lei buorre ávvudit doppe gos buohkat sáhtte leat ieža.

Hirpmastuhttii politiijameaštára

Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvo muitun vuosttaš sámi riikkačoahkkimii, mii čađahuvvui Troanddimis 1917:s. Beaivi lea almmolaš leavgabeaivi Norggas, ja ávvuduvvui vuohččan 1993:s. Rita Thomassen álggahii beaivvi go manai politiijameaštára Astrid Elisabeth Nilsen lusa ja hirpmastuhttii su guvttiin leavggain mat ledje čuolbmaduvvon oktii.

− Mun dadjen “Don oaččut guokte leavgga, Norgga ja sámi leavgga, muhto eai leat dat mat leat skeaŋkka. Skeaŋka lea čuolbma mii čatná daid oktii, čuolbma mii galgá muittuhit ahte galgat ávvudit goappaš leavggain” dajai Thomassen geigema oktavuođas.

Guovvamánu 6. beaivvi ávvudeapmi lea oassi lasiheamis dihtomielalašvuođa ja máhtu sámi kultuvrra birra siskkaldasat politiijas, oaivvilda spesiálaráđđeaddi. Son fuolastuvvá go etáhtas leat menddo unnán sámegielat gažadeaddjit sámegillii heivehuvvon gažademiide, ja menddo unnán dulkkat leat olámuttolaččat.

− Nu go buot almmolaš etáhtain, lea maiddái politiijain stuora gelbbolašvuođaváili. Mis lea maiddái stuora máhtolašvuođaváili politiijas go mii leat beare unnán main lea sámi duogáš ja kultuvragelbbolašvuohta, lasiha son.

Su doaivva lea ahte eanet politiijaguovllut servet álbmotbeaivvi čalmmustahttimii boahtte jagi, ja ahte dát šaddá vierrun ovddos guvlui Romssa politiijaguovllus.

− Mun sávan eambbos cogget gávttiid boahtte guovvamánu 6. beaivvi. Buohkat leat bures boahtin ávvudit beaivvi minguin, loahpaha earenoamášráđđeaddi.

Powered by Labrador CMS